Friday, March 17, 2006

Pepsi ja Tiit

Ma kàisin siis kas teises vòi kolmandas klassis, kui poodidesse tuli mùùgile uudistoode nimega Pepsi-Kola. Etikett oli kirillitsas. U"ks pudel seda imelist jooki maksis tunduvalt rohkem kui tavalist kollast limonaadi. See oli midagi sellist, mida igaùks iga pàev endale lubada ei saanud. Lisaks teadis iga titt, et see jook pole lastele hea. Seal on sees kofeiin ja palju suhkrut. Seega lastele ei soovitatud juua ùle ùhe klaasi pàevas ehk umbes veidi ùle poole pudeli.
Meie klassis viimases pingis istus Tiit. Tiit armastas Pepsit. Kord vahetunni ajal ta kiitles, kuidas tema joob iga pàev vàhemalt pudeli Pepsit. Vaat kus kiidukukk! Tahtis end tàhtsaks teha.
Tiit oli natuke ùmaram kui teised ja tumedate turris juustega. Ta oli selline poiss, kes alati luges. Kogu aeg istus nina raamatus, ka tundide ajal. Muud ta vist eriti vàga ei armastanudki teha kui lugeda. Ja Pepsit juua.

miks uus?

Uus blog on vanade màlusàhvatuste kirjapanekuks. Ei tahtnud Itaalia loo teemat teistega segada.